Eelmises postituses jäin sinna kohta kus hakkasime nice'st kuhugi suunda kõndima , lootuses mõne suurema teeni jõuda.. Noo leidsime lennujaama.. Oo ilus oleks elu olnud, kui meil oleks ka lennupiletid olnud aga ei, ka tagasi pidime hääletama. Teel läksime veel Mister Pizza'sse , ausalt ma pole mitte kunagi nii suurt pizzat näinud !!! ISOOOOO ! Awesome. Täiega tahaks seda praegu.
Igastahes. söödud, joodud , kõmpisime edasi.. Päike oli juba loojumas kui ühte petrol stationit ründasime, et vetsu saada. Neil seal ei olnud sellist luksust aga mingi tüüp kes tundus nende tuttav tahtis meid sealt eest kaasa võtta, et linnast välja, teele viia. Järsku ilmusid eikusagilt välja kaks tüüpi, üleni valges ja kohe kindlasti mitte lõunprantslased. Hakkasid ajama, et ärge minge temaga kaasa, ta on halb. Lõpuks me ei läinud. Ajasid midagi edasi, meil oli kopp ees igasugustest tüüpidest juba niiet suhteliselt ülbed olime nendega, aga lõpuks siiski tähelepanu koondus, kuna nad rääkisid väga head inglise keelt. Lõpuks andis üks vend( pikemal vaatlusel tuli välja, et hawaiilt pärit, tegi seal äri lihtsalt, Kitesurfing ) meile raha, tuli välja et nad olid äärmiselt mures meie saatuse pärast, sest me rääkisime neile, et tahame nüüd koju tagasi hääletama minna. Siis ütles Mango, nii Hawaii vend ennast nimetas, et tulge meie hotelli, see on siin lähedal , me võtame teile eraldi toa ja maksame kinni, lihtsalt , et te välja puhkaksite ja hommikul minema hakaksite. Nad olid väga mures, et me pimedas trippida tahame. Ilmselgelt oli see kuidagi liiga hea, et olla tõsi aga läksime kaasa, et chekkida mis värk on. Mingi kamm oli sellega, et me pidime ühe vennaga hotelli ukse ees ootama kuni teine meile tuba ostis. Tundus kahtlane, aga tuli välja paberiga kus oli meie toa number, ukse kood ja oli näha, et tuba on makstud. Läksime ülesse. Tänasime neid ette taha ja nad ütlesid, et kui tahame siis võime hiljem nende tuppa minna, niisama juttu ajama või midagi. Seda muidugi ei juhtunud. Kohe kui enda tuppa jõudsime ladusime kõik toolid, kotid ja kõik muu ukse ette, vaatasime kõik kapid, voodialused ja muu läbi ning alles siis istusime maha. U know what they say.. if something seems too good to be true, it probably isn't true. Tahtsime poodi minna, et oma õhtu mõnnaks teha ja Hawaiilase antud raha ära raisata :) Oma kotte me sinna jätta ei julgenud.. Uksekood oli ikkagi paberil kirjas millega Mango rahulikult üksi välja tuli. Niisiis läksime alla receptionisse, rääkisime neile loo ära ja lasime neil endale uue uksekoodi anda. Süda rahul läksime poodi, ostime kõvasti nänni, liitrised desperadosed ja laimi :) Õnn oli meiepoolne.
Läksime hotelli tagasi panime ennast mõnusasti voodisse jõime despet, vaatasime telkut, rääkisime juttu, sõime ja olime lihtsalt meeltesegaduses, sest kogu reisi aja olime me unistanud, et mingi vend tuleks ja lihtsalt võtaks meile hotellitoa ja ei segaks meid rohkem kunagi. See hetk oli just nii nagu me kõik need unetud ööd salamisi lootnud olime.
Tegime igasugu pesemismänge. ärge mõelge nüüd midagi :D
Hiljem muukisime hotelli akna lahti.. Nagu ikka tuli hotelli aken ainult natukene lahti aga nii ei saanud kahekesi suitsetada. Niisiis kruvisime taskunoaga selle lahti ja volaa, ilusti mahtusime kahekesi aknalauale suitsetama :) Kuna me seal ka oma riideid pesime oli vaja need kuhugi kuivama panna. Toa nurgas olid riidepuud, need muukisime ka nii lahti, et kõik riideid ilusti sinna mahutada. Kellel nüüd tekkis küsimus, et kuidas kurat Sa inimene muugid riidepuud siis... ma ei oska enam sellele küsimusele vastata. :)
Mingi hetk läksime oma päikesest tulitavate õlgadega tuttu, et hommikul ilusti vara ärgata ja kodu poole tatsata. Kahjuks ärkasime me 3 min enne check outi, mille mahamagamine oleks tähendanud meil seda, et oleksime pidanud ühe päeva eest veel maksma. seekord siis ise. Niiet me tegime sellist turbot, et tundus ka endale uskumatu, kotid kokku, midagi selga ja minek.. akent me kinni keevitada ei jõudnudki..
Jõudsime kenasti enne koristaja tulekut välja joostud.. Mu südametunnistus ei lasknud lahkuda enne kui ma meie inglite ukse alt kirja sisse libistasin , kus oli muidugi tuhat tänuavaldust.
Leidsime ka väikse reisimise järgselt ühe kiirtee mis täitsa sinna suunda viis kuhu meil minna vaja oli, ehk itaalia.
Pakid maha ja hääletama !
No comments:
Post a Comment